Projektist

„Peedist pesumasin“ oli Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi ühine näituseprojekt, mis kuulus Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi. Projekt tõi tähelepanu keskmesse nõukogude aja argielu: kuidas inimesed nappide võimaluste juures leiutasid, meisterdasid, parandasid ja olemasolevat uuesti kasutasid.

Kolme muuseumi koostöös kohtusid linnaelu, maaelu ja liiklemise lood. Neid ühendas soov mõista, kuidas sündisid igapäevased lahendused ning millised teadmised ja oskused nende taga peitusid.

Miks „Peedist pesumasin“?

Väljend „tegi peedist pesumasina“ kirjeldab oskust valmistada vajalikku ka siis, kui sobivaid materjale või valmisasju pole käepärast. Nõukogude ajal ajendas isetegemist sageli defitsiit ehk kaupade nappus. Soov kodu sisustada, perele riideid õmmelda või sõiduk töökorras hoida nõudis aega, käelist osavust ja nutikust.

Projekt uuris seda leidlikkust oma ajastu tingimustes. Omatehtud esemete kõrval olid olulised inimeste vajadused, soovid ja kogemused — nii õnnestumised kui ka raskused.

Kolm muuseumi, kolm vaatenurka

Eesti Maanteemuuseum: leidlikkus teel

Varbusel keskendus osanäitus „Peedist pesumasin: leidlikkus teel“ garaažides ja töökodades sündinud lahendustele. Isevalmistatud sõidukid, masinate ümberehitamine ja remont jutustasid sellest, kuidas inimesed liikumisvõimalusi lõid ning tehnikat töös hoidsid.

Eesti Põllumajandusmuuseum: leidlikkus maal

Ülenurmel käsitles „Peedist pesumasin: leidlikkus maal“ aiapidamist, hoidistamist, kodutekstiilide valmistamist ja omatehtud põllutöömasinaid. Need teemad näitasid, kuidas oma töö ja oskustega toidulauda täiendada ning majapidamises toime tulla.

Tartu Linnamuuseum: leidlikkus linnas

Tartus avas „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“ linnainimeste isetegemise maailma. Riided, aksessuaarid, mööbel ja tarbeesemed aitasid rääkida sellest, kuidas nappuse keskel kodu kujundati ja isiklikku maitset väljendati.

Kolme osanäituse lood on koondatud ka „Peedist pesumasina“ näitusekataloogi.

Esemete taga on inimesed

Projekti ettevalmistamisel kutsuti inimesi jagama esemeid, fotosid ja mälestusi. Eseme kõrval oli tähtis selle saamislugu: kes selle valmistas, millist probleemi lahendas ja kuidas seda kasutati.

Tartu Linnamuuseumi kogutud intervjuud ja perekonnalood säilitavad kogemusi, mida üksnes eset vaadates ei näe. Nii sai argisest isetegemisest uurimist ja hoidmist vääriv pärand.

Leidlikkus kõnetab ka praegu

Parandamine, taaskasutus ja oma kätega valmistamine pakuvad mõtteainet tänapäevalgi. „Peedist pesumasin“ aitab märgata oskusi, mis võivad tunduda enesestmõistetavad, ning loob võimaluse põlvkondade vahel kogemusi jagada. Vana eseme lugu võib anda ka uue idee.